17.juuli ehk Lissa-bonita!

Täna hommikul magasime taas 20 min sisse. Kui lõpuks kõik laisemad solladokaaslased toiduritta ja söödud saime, koristasime natuke oma ruumi ja siis üllatusena kutsuti meid 30 min enne mahaminekut angaari, kus nägime imelist vaadet Lissabonile, tegime pilte, kuulasime pisut sildistamist ja Sergio paljuütlevaid muigeid ning siis läksime bussidesse, et sõita kesklinna poole, teha pilti-videot, käia maalimuuseumis, mis oli päris tore, ehkki giid rääkis portugali keeles ja ma ei saanud sõnagi aru, nii et käisin ise muuseumis ringi nagu enamus teisi. SIis oli minikonverents Lissaboni ajaloost, mida ma ei kuulanud ja siis läksimegi randa! Julgemad käisid vees, me Annega niisama päevitasime/magasime, vahepeal sõime lõunat.

Nüüd sõidame külastusele linna peale ja muuseumi ning siis saatkondade vastuvõtt ning pärast seda viimane öö laevas :( Hea koht oli, kuid vaid 2 ööd on jäänud pärast seda, nii et pole hullu. Ühest küljest kisub väga koju, kuid teisest... Ei taha veel lahku minna sellest perest, mis ma omale siin tekitanud olen!!!

Pärast randa käisime mingis kloostris/kirikus vm, mis möödus põhiliselt põlenud nahale kreemi määrides. Pärast seda läksime botaanikaaeda, kus oli väike vastuvõtt limonaadi ja snäkkidega. Pärast seda kõndisime mingi torni juurde, kus tegime pilti ja videot, autojuht tegi treppidel maastikusõitu ning siis läksimegi bussidesse ja tagasi laeva, kus võtsime enne õhtusööki kiire duši (tegelikult oleks ma pidanud duši alla minema pärast õhtusööki, aga selle ajaga, kui teised jõudsid järjekorda ja avastasid, et mind pole, jõudsin ma juba duši all ära käia) ja siis tegin ülejäänud aja Ximenale patse pähe. Pool pead sai tehtud (6tk) ja eks homme näeb, kas ta tahab ülejäänut ka, sest talle väga ei sobi :) Aga kuidas ta soovib.

                                                              Lass rubiass v portugalje

                                                       Tuulest viidud mina ja Lissabon

Kes teab, mis meile tookord pähe lõi. Aga selline see pilt tuli.

16.juuli ehk I cannot knot a knot.

Et eile õhtul ei viitsinud midagi kirjutada, peab selle praegu (konverentsi ajal aloe verast) järele rääkima. Pärast lõunat läksime töötubadesse, millest esimene oli (meie grupid) ringkäik laeval, kus meile demonstreeriti mootoreid, meedikute ruumi ja juhtimisruumi, kus tegime unistava näoga merefotosid ja soovijad said laevaroolimist proovida. Kaameramehed olid tüütud nagu ikka, aga midagi ikka nägi. Pärast seda jõudsime poole pealt Silvia araabia tantsudesse, mis oli päris armas ja kui see läbi, tegime Mathieuga väikese salsa ja oligi aeg 3.workshopiks, kust mind ära kutsuti, et valmistada ette õhtust Aula de Mùsica kontserti. Proov oli nõme, kuid kontsert päris armas, mis sest, et Immortal Backi saksakeelsed sõnad minu (rääkimata inimestest, kes saksa keelt räägivad) peaaegu enesetappu plaanima. Pärast seda oli õhtusöök ja siis kogunesid kõik meie grupi tüdukud väga kahtlustäratavalt meie solladosse, nii et ma ei olnudki väga üllatunud, kui nad mulle sünnipäevalaulu laulma hakkasid ja küünaldega nurga tagant välja tulid. Armas oli ikkagi. Sõime küpsist ja vaatasime Telerutat, mis see kord oli liiga pikk ja suht ebahuvitav. Pärast seda sain veel väikse sünnipäevalaulu ja läksimegi tuttu.

Täna hommikul oli jälle väike paanika, sest pidi tulema kohtumine printsiga. Tüdrukud jooksid duši alla ja välja jagati värskeid särke. Läksime vastuvõtule, kus istusime 3h mingitel äärepealsetel toolidel, kust ei näinud-kuulnud midagi, nii et veetsime Alinaga selle aja oma juukseid kokku punudes ja anuarioid uurides. Lõpuks nägime printsi ka "lähemalt" ja siis läksime tagasi laeva, kus sõime lõunat, pidasime nööritöötoa ja siis  paluti kõigil ujukad selga panna ja saime tekil väikse ookeanivee-vahuduši, mis oli rääigelt lõbus ja nüüd istume konverentsil pärast mida meid ootab (kuulujuttude kohaselt) õhtusöök hamburgeritega ja... piduuu!! See on väga tore, ammu tahaks jälle väikse tantsuka maha pidada :) Oleks K.A ja Meril ka veel siin, oleks asi täiuslik :) Aga loodame, et tuleb äge nite. Homme hommikuks jõuame Lissaboni, kus kõigepeal ootavad meid ees... mis veel, kui mitte ajalookeskused ja linnatuurid ning siis vaba aeg :) Saame lõpuks oma koogi ja 33 küünlaga sünnipäevapeo. Loodetavasti. Kui jälle midagi ei muutu.

Pidasime laheda peo maha, mis algas keemiliste valguspulkade purunemisega ja lõppes (nagu ikka) a cappella rutalauludega, ehk liiga-liiga ruttu, millest on kahju. Selle tunni aja jooksul sai paljupalju tantsitud ;)

Laeva haiglas. No se puede sientar en las camas!

Hispaania printsiga kohtudes tee nii. Talle meeldib. Võib-olla.

Dracula kodumaalt pärit neidis ja Dracula-neidis.

15.juuli ehk kõige kaugemal peetud sünnipäev

SÜNNA! Juba voodis sain õnnitlused Silvialt ja ülejäänud sonillolt. Siis sõime ja läksime kalaoksonile, pärast mida sain õnnitlused Mathieult ja paljudelt-paljudelt teistelt, kellest osa ma ei olnud varem näinudki :D Muusikamehelt sain soovikummipaela, mis (hea tahtmise korral) nägi välja nagu elevant (kujult) ja paljudes keeltes sünnipäevalaule. SIis panime telgid laeva üles, et nad kuivaks sellest kohutavast vihmasest päevast ja nüüd istume laevas konverentsil. seilates samal ajal Lissaboni poole. Pärast seda saab ilmselt süüa. Aah, tahaks, kõht suht tühi juba :D

Mängisime oma grupiga ka ühte mängu, kus kogu päeva jooksul ei tohi öelda 3 sõna. Kui ütled ja sind kuuleb inimene, kelle käes on parajasti tootem (meil patsikumm), siis saad selle endale. Tänased sõnad on lihtsad - comer (sööma), sonillo (kajut) ja qué (mida) ja neid ma eriti ei kasuta, kuid eile olid nendeks uno (1), no (ei) ja Silvia (meie monitori nimi) ja kuna kui me end loendame, olen mina nr.1, tuli päris tähelepanelik olla, et see mõnes muus keeles öelda. Aga ei saanud ma siis ka seda kummi, hoopis Maria Paula (Colombia) jäi viimaseks.

Väga midagi ei ole lisada, kaunitarid hoos : D

Miskipärast tahtsin ma koguaeg sollado asemel sonillo öelda. Kajut on ikkagi sollado.

14.juuli ehk nii valge, et silmad valutasid.

Täna hommikul laulsid Nikita ja Mathieu meile äratuseks Prantsuse hümni. Prantsusmaa sünnipäeva puhul, pakkisime asjad, sõime niru hommikusöögi ja koristusgrupina tegime tiiru üle kogu laagri. Siis saime pisikese giidituuri siin linnas ja nüüd istume bussis, et sõita... kuratteabkuhu :D Igal juhul on ilm kena ja mitte liiga külm Ning täna õhtul jõuame tagasi laeva (L) Normaalsed dušid ja voooooodi :D Homme on mu sünnaa!! Saame vaba aega ja siis peame maha korraliku sünnapeo mulle ja Mathieule koos koogi ja 33 küünlaga. Will be really fun :) Pärast bussisõitu jõudsime Aviles'i linna Niemeyeri keskusesse. Kõigepealt tegime pilte ning siis sõime väikse lõuna (vahepeal anti meile räigelt süüa, nüüd on taas vähesema peale mindud) ja siis... läksime muuseumi. See oli 100% kõige lahedam muuseum, kus me siin käinud oleme. Põhiteemaks oli valgus. Esimeses saalis saime kogeda täielikku pimedust - ma arvan, et polegi varem nii pimedas olnud, tõesti ei ole vahet, kas silmad on kinni või lahti. Päris õudne oli, aga samas päris lahe ka. Ja ka edasi tulid sealt erinevad teemad seoses valgusega nagu silm, fotokaamera, valgusvihk, valguse mäng jne. Tõesti oli huvitav ja seal oleks võinud kauemgi olla. Pärast seda juhatati meid läbi ülejäänud keskuse (kinosaalid, teatrisaal, konverentsisaal jne), siis peeti väike konverents, millest enamuse veetsin Mathieuga meie lippudega mängides, vaikselt rääkides, märkmikke uurides ja paremat istumisasendit otsides. Lõpuks näidati meile videosid põgenikest, mis olid südantliigutavad JA inglisekeelsete subtiitritega. Siis saime tuuri kesklinnas, omandasime veel ühe kaelaräti (seekord valge mitte kommude oma) ja tulimegi oma armsasse laeva tagasi. Sõime, võtsin ühe keskmiselt pika duši (well, siin keskmiselt. Kodus oleks see vist mu kõigi aegade rekord) ja pesin natuke riideid. Nüüd pikutan voodis ja mõtlen, kas jääda magama või oodata ära oma sünniaeg - 00.38. Ma arvan, et ootan ära 00.00-i ja.. oi, see oli 1 min tagasi. on mu sünna!! Nunts :D Muide veel ka see, et vaba aega meil homme pole, nii et sünnapidu jääb 18ndaks, kui meil siis... Nii tore! Tüdrukud minu kabiinis ootasid ära 00.00-i ja laulsid mulle sünnipäevalaulu ja sain palju felicidades ja kallisid :) nii tore oli, hoolimata sellest, et ma nii paljudega neist peaaegu ei räägigi :) Aga veel nuntsim saab olema homme, kui kõik mu sõpsid siin mulle õnne soovima hakkavad ja ma saan koju tervituse teha :) Igal juhul loen ma nüüd pisut Sabrinat ja siis lähen magama, homme on pikk ja aktiivne päev :) Ööd!

 Por favor, haz fotos! - Palun, tehke pilte! Muuseumis suhteliselt ebatavaline, või mis?

 

 Peegelduses Centro Niemeyer. Arhitekt Oscar Niemeyer suri 5.detsembril 2012.

13.juuli ehk Mathieu sünnipäev ja sinna lähen ma veel tagasi!

Tänane päev möödus taas kõndimise tuules. Hommikul ärkasin pisut loigus ja kõik oli külm ja märg. Panime telgid kokku, sõime hommikust ja siis sõitsime bussiga sinna kohta, kust kõndima hakkasime. Pidasime kiirelt Mathieu sünnipäeva (jee, palju õnne, siin on su kink) ja siis asusimegi oma 19km-sele matkale. See oli... imeline. esimesed tunnid möödusid igavalt - mööda maanteed kõndides, aga lõpuks jõudsime ka sinna, kus oli meie eesmärk Picos de Europa ja palju jõgesid ja väikseid koskesid. Pilved, mis olid mäetippudes kinni. Rääkisin jälle palju Mathieu ja Vincentiga ning viimase tõusu läbisin Racheliga rääkides. Ja nüüd on KÕIK!!! Mitte ühtegi matka rohkem! Ma tegin nad kõik kuradi algusest lõpuni läbi! Siis istusime taas bussi ja sõitsime siia linna, kus praegu ööbime. Saime normaalselt sooja duši ja pika õhtusöögi. Nüüd magame vivac kuskil katuse all ja kõik mu asjad on niisked :D Ja nüüd kõik monitorid kisavad, et me magama läheks, nii et tuli välja ja ööööd! :)
 
 Picos!!!

 
 Veel Picost. Kunagi ma lähen sinna uuesti ja kõnnin veel nende imeliste koskede all!

12.juuli ehk los rebeles koobastes

Täna magasime kogu solladoga sisse, nii et päris hull kiirustamine oli. Ma olin 5 min-ga valmis, aga Anne telgikaaslastel (nimesid nimetamata) läks ikka 20 min aega, nii et ma lihtsalt ootasin seal. Olime ka grupo de limpieza, nii et pärast jäime veel viimasena sinna ja otsisime laua alt pabereid ja eelmise õhtu friikartuleid. Siis peeti meile mõned kõned, tulime paadist maha ja istusime bssi. Hakkas ka kõvasti sadama, nii et tänane matk jäeti ära. Lucky-lucky us.
Nüüd oleme mäe otsas koobaste konverentsil ja lähme neid koopaid päriselt vaatama ka, mis on loodetavasti päris vinge. Kõht on ka tühi : ( Mida rohkem sööme, seda näljasem ma olen kogu aeg :D Homme on ka Mathieu sünnipäev, aga et me oleme kuskil 2000m kõrgusel väljaspool tsivilisatsiooni see hetk, kingime talle 1,5 nädalat vana šokolaadi, mis on tänu sulamisele ja külmumisele (aina uuesti ja uuesti) suht šokolaadipuru :D Ja siis minu sünnal, mis on... 3 päeva pärast! Peame korraliku sünnipäevapeo maha koos, sest vaba aeg on :D
Eile õhtul külastasin ka arsti oma põlve asjus ja ta pani mulle mingi veits kahtlase diagnoosi. (infektsioon?! Mingi... aasta aega juba? Või äkki ei olnud infektsioon) ja ütles, et ma suudan rohkem kui arvan, määris kreemi ja ütles, et ma enne kõndimist ibuprofeeni võtaks ja grupi etteotsa hoiaks. Aga ma ei tea. Ma ei tahaks võtta ibukat, sest siis ma ei tunne ju kui mul valus on ja teen põlvele veel rohkem viga. No eks vaatame, mis saab.
Eile õhtul saime ka veel kingitusi, millest osa on suht lahedad (pastakas, särk, pudel, pliiats), aga osad on mõttetud ka ja need ma viskan minema, sest kotis väga enam ruumi pole. T-särgi sain ka veel XL suuruses, nii et see läheb emmele : ) Muidu lahe t-särk on.
Käisime koobaste muuseumis ja ajasime Joe’ga juttu, kes püüab ikka veel homsest matkast pääseda. Kõige raskem osa juba jäeti ära, sest vihma sajab nii kõvasti. Jee, sadagu veel :D Ma olen nõus terve öö telgis niiskust kannatama, kui homme 12h kõndima ei pea...
Aga koopad olid ilusad. Palju niiskust ja soolapurikaid. Tegime ka igasugu illegaalseid asju nagu söömine, pildistamine, puutumine. Khm, üks meist ka sülitas puhtjuhuslikult vette. Oih. (et asi selgem oleks, see ei olnud mina : D)
Pärast külastust oli muuseumis väike free-time, kus keelitasin Mathieu endale (talle) käevõru mitte ostma ja ostsime talle selle hoopis ise sünnipäevaks ; ) Kaardi ostsime ka, need anname homme kätte ja 15ndal peame suurema pio koogi ja küünaldega. Meilid saime ka kätte, armas oli lugeda, mis kõik kodus toimub ; ) Leena kirjutas ka Kreeka kriisist ja Taylor Swiftist. Sparks Fly video tuleb 18ndal! Koju jõudes on olemas juba : ) Homme on täpselt nädal jäänud ja järjest rohkem kahju hakkab.
Jõudsime tänasesse campamentosse ja nüüd on asi kindel – 30 km asemel on vaja kõndida vaid 21 ja need suht ühel tasandil, hullu mägironimist ei ole. See on kena. Aga kui mu põlv ikka valutama hakkab, ei võta ma mingit ibukat vaid jätan pooleli, en serio.
Meie üks telgivai läks ka katki, nii et nüüd olen ühes telgis Bea, Nati ja Annega. Oh god, ma olen olnud siin mingi 10 min ja mul on juba nii kõrini, igatsen Sandrat ja Kaylee’t. : ( Aga kena on Annele seltsi pakkuda, ta peab selle igal õhtul läbi elama.



Viva la tienda A!

11.juuli ehk sandaalisahistamine ja loodame, et varbad jäävad alles

Tänane päev tuleb tihe. Kell on alles 10.30, kuid me oleme juba söönud ja 1h kaugusel Bilbaost mingis kirikus, kus on väike bienvenidos ja siis läheme ca 1,5h matkale. Mul ei ole saapaid kaasas, sest ma ei saa neid jalga panna, ning sellega on vist väike probleem, aga küll see laheneb : )
Eile õhtul läksin juba 00.00 paiku magama ja ärkasin alles kl 7, kuid uni on sellegipoolest suht laes, terve bussisõidu magasin maha. Hommikusöök oli magus ja ei täitnud eriti kõhtu, kuid vähemalt sain sealt hunniku küpsiseid kaasa, mida päeva jooksul närida. Ja u. 3h pärast on juba lõuna ka, nii et sellega on korras. Me saame Hispaanias nii palju sööki, et eile pidin oma kaks hiigelvõileiba lihtsalt minema viskama, milles oli väga kahju, aga samas üle ka ei taha süüa lihtsalt selle pärast, et sööki on.
Avastasin, et Leedu tüdruk räägib ka prantsuse keelt. Ja seda ilma ühegi tunnita ei hispaania ega prantsuse keeles. Lihtsalt filme vaadates ja inimestega rääkides. Imeline! Minu inspiratsioon. Ma ei jäta oma hispaania keelt unarusse pärast seda, tõesti ma püüan, jätkan suhtlemist oma hispaanlastest, lõunaameeriklastest sõpradega ja arenen. Mulle tundub, et pärast rutat julgen rohkem ka üksi reisida, nii et ehk tulen kellelegi Hisp. külla ja ehk lähen kunagi siin kooligi. Vot. Ja mõne muu Euroopa keele võiks ka ära õppida.



Siestaajal pildistame läbi puu päikest



A grupo 1 le gusta mover la culita!