14.juuli ehk nii valge, et silmad valutasid.

Täna hommikul laulsid Nikita ja Mathieu meile äratuseks Prantsuse hümni. Prantsusmaa sünnipäeva puhul, pakkisime asjad, sõime niru hommikusöögi ja koristusgrupina tegime tiiru üle kogu laagri. Siis saime pisikese giidituuri siin linnas ja nüüd istume bussis, et sõita... kuratteabkuhu :D Igal juhul on ilm kena ja mitte liiga külm Ning täna õhtul jõuame tagasi laeva (L) Normaalsed dušid ja voooooodi :D Homme on mu sünnaa!! Saame vaba aega ja siis peame maha korraliku sünnapeo mulle ja Mathieule koos koogi ja 33 küünlaga. Will be really fun :) Pärast bussisõitu jõudsime Aviles'i linna Niemeyeri keskusesse. Kõigepealt tegime pilte ning siis sõime väikse lõuna (vahepeal anti meile räigelt süüa, nüüd on taas vähesema peale mindud) ja siis... läksime muuseumi. See oli 100% kõige lahedam muuseum, kus me siin käinud oleme. Põhiteemaks oli valgus. Esimeses saalis saime kogeda täielikku pimedust - ma arvan, et polegi varem nii pimedas olnud, tõesti ei ole vahet, kas silmad on kinni või lahti. Päris õudne oli, aga samas päris lahe ka. Ja ka edasi tulid sealt erinevad teemad seoses valgusega nagu silm, fotokaamera, valgusvihk, valguse mäng jne. Tõesti oli huvitav ja seal oleks võinud kauemgi olla. Pärast seda juhatati meid läbi ülejäänud keskuse (kinosaalid, teatrisaal, konverentsisaal jne), siis peeti väike konverents, millest enamuse veetsin Mathieuga meie lippudega mängides, vaikselt rääkides, märkmikke uurides ja paremat istumisasendit otsides. Lõpuks näidati meile videosid põgenikest, mis olid südantliigutavad JA inglisekeelsete subtiitritega. Siis saime tuuri kesklinnas, omandasime veel ühe kaelaräti (seekord valge mitte kommude oma) ja tulimegi oma armsasse laeva tagasi. Sõime, võtsin ühe keskmiselt pika duši (well, siin keskmiselt. Kodus oleks see vist mu kõigi aegade rekord) ja pesin natuke riideid. Nüüd pikutan voodis ja mõtlen, kas jääda magama või oodata ära oma sünniaeg - 00.38. Ma arvan, et ootan ära 00.00-i ja.. oi, see oli 1 min tagasi. on mu sünna!! Nunts :D Muide veel ka see, et vaba aega meil homme pole, nii et sünnapidu jääb 18ndaks, kui meil siis... Nii tore! Tüdrukud minu kabiinis ootasid ära 00.00-i ja laulsid mulle sünnipäevalaulu ja sain palju felicidades ja kallisid :) nii tore oli, hoolimata sellest, et ma nii paljudega neist peaaegu ei räägigi :) Aga veel nuntsim saab olema homme, kui kõik mu sõpsid siin mulle õnne soovima hakkavad ja ma saan koju tervituse teha :) Igal juhul loen ma nüüd pisut Sabrinat ja siis lähen magama, homme on pikk ja aktiivne päev :) Ööd!

 Por favor, haz fotos! - Palun, tehke pilte! Muuseumis suhteliselt ebatavaline, või mis?

 

 Peegelduses Centro Niemeyer. Arhitekt Oscar Niemeyer suri 5.detsembril 2012.