Sissejuhatus ehk päev -2

Kuidas alustada blogi?
Tere, ma olen Kätriin ja lähen paari päeva pärast reisile. Lennuk, jalad ja buss viivad mu 2 nädalaks Peruusse ja seejärel 3 nädalaks Hispaaniasse. Olen Eesti esindaja, mis tähendab, et 5 nädalat saan ma eesti keelt rääkida vaid oma mõtteis. Kogu üritus toimub hispaania keeles, mis on ilmselgelt hea keelepraktika.

Sain võimaluse osaleda Hispaania Suursaatkonnas korraldatud konkursi kaudu, millest rääkis mulle mu hispaania keele õpetaja, Heleen. Mõni aeg enne tegime eeltöid - koostasime CV, harjutasime intervjuul vestlemist ja lõpuks (oh õudust!) kirjutasime essee oma unelmate reisist. "Como seria el mejor de los viajes". Kuidas kirjutada sihukest asja nii, et see ei kõlaks nagu blondiinid missivõistluse finaalis? Õpetaja aitas selle ka hispaania keelde tõlkida. (Muuseas olin suutnud valesti tõlkida sõna "reis", mis oli suhteliselt põhiline kogu mu essees. Viajest e. reisist sai vieja, ehk vana naine. Essee pealkiri kõlas siis mu unistuste vana naine, mis põhjustas ka mõned naeruhood.)
Igal juhul kõndisime intervjuu päeval mu klassiõe, Kadri Annega mööda Tatari tänavat, endal jalad all värisemas. Tegelikult ka. Mul oli tunne, et olen alavalmistunud ja ei saa kindlasti intervjueerijate ees sõnagi suust. Läksime saatkonda sisse, vahetasime paar viisakust turvamehega ja sõitsime liftiga üles. Esitasime oma ID-kaardid ning külm ent kena naine juhatas meid istuma diivanitele, mille ees laual olid Hispaania kuningapaari portreed. Meiega koos istus veel üks tüdruk, kelle intervjuu pidi olema vahetult enne mind. Ta luges oma esseed. Vaevalt jõudsime istet võtta kui ta sisse kutsuti. Mu käed värisesid hullemini kui enne, kui üritasin veel korra vaadata sõnaraamatust viimaseid sõnu vaadata (sõnad ei saa su sõnavaras loomulikuks enne, kui sa ei ole neid 150 korda kasutanud, nii et tegelikult tegin tühja tööd). Aja pärast mis minu jaoks tundus kui 10 sekundit, tuli too tüdruk välja näoga "I'm so glad it's over!" ja mina proovisin end igat moodi rahustada.
Õnneks on mul tänu suurele esinemispagasile tekkinud omadus, et ma võin olla enne jalgunõrgestavalt närvis, kuid niipea, kui astun lavale, mõtlen vaid sellele, milleks sinna tulin ja annan endast parima. Sisse astudes pomisesin midagi selle kohta, kuhu ma istuda võiksin, andsin üle enda essee (ensayo, seda sõna ma vist ei unusta.)ja asusime vestlema, pisut üle kivide ja kändude, kuid siiski teineteist mõistes. Nad tundsid huvi mu hobide vastu, naersid mu slängikasutuse üle (nad said lausa selle järgi aru, kes mu õpetaja on) ja üks neist tundis mu muusikakooli direktorit. Mäletan sellest vestlusest vaid lõike, olin peaaegu nagu unes. Välja tulles valdasid mind vastakad tunded, soovisin eemalolevalt Kadri Annele edu ja jäin teda ootama.
Möödus umbes poolteist nädalat ja saabus päev, kui oli lubatud teatada konkursi võitja. Oli esmaspäev, olin telefoni külge aheldatud ja refreshisin meilikasti iga 5 minuti tagant. Ja ühel hetkel see seal oligi - meil Hispaania saatkonnalt. Kogusin julgust et see avada, tegin kirja lahti ja nägin esimest 3 sõna - PALJU ÕNNE, KÄTRIIN. Hüppasin vene keele klassis püsti ja tantsisin natuke.
Edasi tuli palju pinnimist saatkonnale - mis kuupäevadel reis ikkagi toimub? Sellega läks mõni nädal ja siis sain teada kinnitatud kuupäevad: 15.juuni kuni 20.juuli. Sinna sisse jäävad minu põhikooli lõpetamine, jaanipäev, käsikellade festival, Kadri Anne sünnipäev, laulupidu ja minu enda sünnipäev. Üritan end pidevalt veenda, et see on seda väärt. Ja on ka. Oodake vaid!

Praegusel hetkel on pool mu elust Rutaks valmistumine, ning teine pool lõpueksamid. Jõuan tegeleda mõlemaga, luban. Aega on jäänud ka päevitamiseks ja sõpradega jätame-veel-viimast-korda-hüvasti-ja-veedame-koos-aega-õhtuteks. Peaks vist veel lisama, et vahetan ka sügisest kooli, sellest nii vesised hüvastijätud.
Ma usun, et hetkel olen ära rääkinud kõik põhilisema, mida te, mu tulevased lugejad, võiks eelinfoks teada. Põhiline osa blogist saabub mõni aeg pärast reisi lõppu (reisi iseloomu tõttu pole lubatud mobiiltelefonid ja -obviously- ka arvutid), kuid sattudes mõnda internetipunkti proovin teid pisutki kursis hoida oma kulgemisest.
Teie saate mulle meile saata igal esmaspäeval reisi jooksul (v.a 20.juuni) läbi spetsiaalse programmi lehel http://www.rutaquetzalbbva.com , loodan, et leian enne reisi algust ka täpsema juhise, kuidas seda teha.

Väike reisiärevus juba piinab!

Kätriin