Eksamid selleks korraks möödas, läks hästi, loodame parimat hinnet : ) Istun praegu oma koolis ja jätan hüvasti iga pingi, klassi ja päikest varjava rulooga, ma ei tule siia õpilasena enam kunagi! Ma kannan viimast korda koolilipsu ja üldse koolivormi. Veider.
Oma voodis saan ma järgmine kord magada 20.juulil. Seni on mu sõbraks isetäituv madrats ja EI MINGIT PATJA!!! Ma tulen tagasi kange kaelaga. Koju minnes on veel viimased asjad kotti, väiksed tadaad ja siis lennukile minek. Päris hirmutav. Mis siis kui ma maha jään? Kui mu pagas läheb Marokosse? Kui ma ei leia seda tädi üles, kes mind ootama peaks? Kui ma ei saa millestki aru?
Algus on kindlasti vägaväga raske, aga ma olen tugev. Ma saan hakkama. Ma võtan sellest parima!
Olge positiivsed ja igatsege mind,
Kätriin
Hiljem samal päeval
15.juuni Frankfurdi lennujaam
Tallinnast äralend möödus sujuvalt. Tabasin silmaga isegi oma kooli. See oli väga sümboolne – lendasin minema nii Eestist kui oma senisest koolist. Enne ärasõitu tegime mu sõbrakestele väikse videotervituse lennujaamas ja siis läksingi juba turvakontrolli. Seal sain ilusti läbi ning siis ostsin poest omale Cosmo ja asusin lugema, kuna aega oli veel oma tunnike. Lennureis möödus hästi ning sujuvalt läks ka saabumine Frankfurti – maandusime u. 10cm kaugusele mu väravast, nii et õnneks olin sealgi aegsasti kohal. Nüüd istungi siin, sõin ingverikommi ja täidan aega värava avanemiseni. Õnneks ei ole ma vähemalt enam nii kohutavalt närvis kui enne. Kui nüüd pagas ka veel Uzbekistanis ei lõpeta ja ma Silvia ka kenasti üles leian, võib päeva õnnestunuks lugeda.
No comments:
Post a Comment