30.juuni ehk Palav-armas päev

Tänane päev algas kl 7, nii et magada saime suht 4 tundi. Noh, vast piisab, et õhtuni elus püsida. Pakkisime oma elu kokku ja viisime bussi. Hommikusöök oli... Liha ja sibulasalat! Maitses ju tegelikult normaalselt, aga hommikusöök see küll polnud. Palun jogurtit ja müslit!
Nüüd istume konverentsil (õnneks on see vähemalt siseruumides, sest hoolimata sellest, et kell on alles 10.10, valitseb õues juba kuumus), sööme šokolaadi ja teeme listi asjadest, mida teha konverentsil igavledes. Siis tuleb veel üle elada 1 recorrido (ringkäik) mööda linna, mõned töötoad ja siis istumegi bussi. Võtame veid sleepy pille, et mitte öö otsa üleval olla ja hommikuks olemegi Limas. Paljud Ameerika omad lähevad täna Miamisse ja sealtkaudu Hispaaniasse. Ma küll ei tea, kuid pakun, et see võib mingi viisavärk olla. Õnneks on meil otselend :D. 11,5h on ikkagi piisavalt, et täiesti kangeks jääda. Täna on reisi jäänud täpselt 3 nädalat, oleme peaaegu poole peal. Aeg on hakanud kiiremini minema ja loodame, et nii ka jätkub, ehkki olen hakanud seda siin päris nautima : ). Koju tahaks ikkagi juba saada. Tahaks, et ei peaks kõike eluks vajalikku seljas kandma, et ei peaks oma kodu igal hommikul kokku pakkima ja käe otsas bussi vedama. Et vett saaks lihtsalt kraanist. Et süüa saaks siis kui tahad ja mida tahakd. Ma igatsen söögitegemist, tegelt ka. Praegu kokkaks küll ühe lasanje või rabarberikoogi.
Ka tänane päev sai kenasti mööda – pärast konverentsi käisime jõge vaatamas (ületasime seda 2 korda, läbi vee ja üle silla, kaamerate jaoks), siis sõime suuuuurepärase lõunasöögi (pastasalat!) ja läksime workshopidesse. Kõigepealt neid tutvustati kõigile , siis laulsime kooriga Siyahamba-t ja läksime tantsuworkshoppi. Tegime ühe kõhutantsu ja nüüd istumegi bussis. Sõime ära kõik mis jagati (v.a õun) ja võtsime unerohu sisse, et varsti mõnusalt magama jääda ja homme Limas ärgata. Pärast tantsu nägin ühel poisil paela otsas iguaani – pisike, ereroheline ja hääästi pika sabaga. Tegin temaga pilti ka. Armas oli : )
Täna hommikul ärkasin ka päris vastiku kurguvaluga, mis on siin paljusid piinanud. Õnneks on rohud olemas ja vaatame, kuidas läheb. See on kõik sellest, et meid öösel õues kantaate vaatamas hoitakse ja külma duši alla saadetakse. Pole ime, et inimesed haigeks jäävad.
Nüüd on vist aeg veits Oreoid ja šokolaadi süüa, sest varstu tuleb tudu peale ja siis pole enam nalja : ) Homme lähemegi Madridi! Jee, Euroopa, here we come again : D



Iguaanaga. Ja Annega, kes lakub iguaani ja Gloriaga, kes on niisama nunnu



Kõigeparemate tšikiitadega Zañas



Alinast saab neegerori kohe