Eilse öö veetsime bussis. Õhtul bussi jõudes sõin kohe ära kõik, mis veel alles oli sellest, kui Chachapoyase peatänavat ründasime, lisaks veel õhtusöögi, krõbistasin ühe unerohu peale ja u. 30 min pärast tundsin, et silmad vajuvad aikselt kinni. Järgmised 12h veetsin mugavamat asendit otsides ja magasdes. Magasin nii üle ühe, kahe kui kolme tooli ja ka põrandal. Hommikuks oli kael kange. Kl 6.30 otsustasid monitorid laulma hakata, aga mina ei lasknud end sellest segada ja tukkusin kuni kohalejõudmiseni. Sõime pargis lõunat ja kurgupastille (kurk oli nii-nii valus) ning siis elasime üle ühe muuseumikülastuse, mis oli tavalistest lühem ja seepärast armas. Pärast seda saime suveniiriturule minna! Jee! Ostsin 2 pinalit, magneteid, käepaelu, issile mütsi ja endale Inca Kola särgi. Olen rahul :D. Pärast seda ootas meid ees järgmine suurepärasus – SÖÖGIORGIA!!! Meid viidi avatud puhvetiga restorani ja lasti lahti. Sõime oksendamiseni ja siis veel natuke kooki peale. Pärast seda lahkusimegi lennujaama. Kohale jõudes pakkisime asjad lennukõlbulikuks, seisime pikalt sabas, saime passi migratsioonitempli ja sees me olimegi. Mõnda aega passisime niisama, siis proovisin telefoniga helistada – mobladega sain kõneposti, kodu ei võetud vastu, siis proovisin Linsut – ja ma rääkisin temaga! Ta ei olnud just eriti entusiastlik, kuna kell oli 2.30 öösel, aga ta lubas edasi öelda, et ma helistasin ja et kõik on hästi. Homme Spaanjasse (oh, old times, when I thought it was cool) jõudes proovime uuesti, oleme siis vähemalt enam-vähem ühes ajatsoonis. Hispaanias lastakse meid jälle Madridi peale lahti, sest hispaanlastel-õnneseentel on võimalus peredega kohtuda. Burger King, here we come, wanting your biggest meals. Riideid peaks ka pesema, sest seda rõvedat võidunud kraami on juba suht palju kogunenud. Ja ennast. Koju jõudes võtan küll vist ühe mõnusa pika vanni, et kogu see rõbe tolm ja 1,5 kuu mustus endalt maha saada. Praegu on jäänud veel 20 päeva. Kodu, kallis kodu!
FOOD ORGYYY!!! Ma ei jõudnud kätt ka tõsta pärast, ausalt. Ja ma joon Inca Kolat!!
Bussis teel lennujaama - sellised mütsid on Peruus kõva turistikaup, oli ju siiski kesktalv (eestlaste mõistes selline jahedamapoolsem jaanipäevailm : D)
No comments:
Post a Comment