Ma läksin reisile: Päev 6 ehk KÕRINI KANAVÕILEIBADEST!

Naljakas on kaotada igasugune ajaarvamine nii nädalapäevade kui kellaaegade suhtes. Põhiliselt on aeg jagatud kaheks – kohustuslik ja uneaeg. Me avastasime juba ka korraldusmeeskonna vandenõu – väsitada meid nii ära, et me kukuks kohe ära kui võimalus antakse, mitte ei hulguks öösel laagris ringi. Kui sinna lisada veel pidev “maolenkõvakuikivijaeihooliomakoduigatsusest” ja pidev energiline grupilaulmine ja kontsentreerumine hispaania keele mõistmisele ja rääkimisele, saate kokku ühe väga väsinud Kätu, kes magab varsti püstijalu ka. Tegelt ka, 3cm-ne madrats pole kunagi nii mugav tundunud.
Söömisega on nii, et võileibu ei taha ma vist pärast seda reisi NÄHAGI – iga päev sööme hommikusöögiks võileiba, vahel ka lõunaks. Väga ei anna kurgust alla suruda neid enam. Aga sellest pole väga lugu, sest isu niikuinii ei ole. Kõht lihtsalt ei ole tühi enamus aega ja kui ka on, siis saab selle kiirelt täis banaaniga, mi s oli mõeldud vaid väikeseks postreks.
Tegelikult tahaks lihtsalt ühte pikka telgis unelemise päeva, aga kui meil ka vaba aega tuleb (28.juuni), siis sel ajal ei saa ju magada, vaid tuleks suveniire šopata ja leida mõni internetipunkt või avalik telefon.
Heh, lausa naljakas, kuidas tujud nii kähku muutuvad. Meil oli väga mõnus lõuna, me saime natuke raha raisata ja nüüd ma olen nii rõõmus nagu ma pole varem rutal olnud. Inca Kola’t saime ka!!! Deem, I feel good : D Nüüd on meil konverents kesteabmille kohta ja ma olen suht viimases reas, päike paistab ja mingil hetkel hakkame Annega ilmselt šokolaadi sööma. Kohtasin ka austerlast, kes lubas mul end Matthew’ks kutsuda, mi s oli temast armas, sest see pole just tema nimi.
Nimekiri headest ja halbadest asjadest Peruus:

Hea:
INCA KOLA!
ILM (paras, ca 20 kraadi)
pikad bussireisid

Halb:
ämblikud
uhhuu-linnud
saastatud vesi
võileivad ja vähe puuvilju
Niiskus

Täna hommikul vahetasime ka särgid Sergioga, nii et mul on nüüd S-suurus särgid! Wii!!! See on suht suurepärane, sest need on parajad mulle. Saime ka päris armsad fliisjakid, mida ma ilmselt hakkan ka pärast kandma, see sobib normaalselt. Pärast korralikku pesu. Kõik asjad on ka niisked. See on kohutavalt vastik, midagi kuiva pole selga panna. Pärast rannas ööbimist on kõik veel liivane ka, jei. Ma hakkan ka ämblikega juba ära harjuma. Ok, suurtega mitte, kuid pisikesi suudan juba päris vapralt tappa. Samas huvitav, neid tuleks nagu kogu aeg juurde, ehkki me hoiame telki kinni. Hoiame ju? Loodame vähemalt, et nii suuri enam meie telki ei satu kui see, kelle me esimesest campamentost ära tulles leidsime.
Edukatiivsest küljest on Peruus huvitav see, et kui meil on suguharude väljakaeved enamasto ajast bC, siis siin on päris palju ka AD, ehk pärast Kristust. See näitab päris hästi, kui kaua need suguharud siin oma traditsioonidega vastu pidasid. Praegugi oleme mingite hiiglaslike väljakaevete juures. See on päris hästi säilinud.