3.juuli ehk kuidas ennast veenda, et püsti seistes ei tohi magama jääda, sest siis sa kukud ümber?

Hommikul vilistasime kogu telgiga äratuse peale ja magasime mõnuga 20 min sisse. Siis sõime, pidasime väikse grupikriisikoosoleku (läksime sööma ilma ülejäänud gruppi ootamata) ja siis tuligi end juba corriendo corriendo bussi ajada. Bussis ootasime mingi 20min ja siis sõitsime muuseumi, kus praegu oleme. Täna on vist ka gripipäev, sest ma ärkasin köhaga ja ka nohu pole paremaks läinud. See pole väga kena, sest õhtul tuleb 3-6h kõndida. Jea, kas see pole mitte mu lemmikosa tripist! :D
Muuseumis tundsin end päris halvasti. Nohu ja reisiväsimus annavad tunda nii, et võitlesin endaga päris kõvasti, et mitte lihtsalt silmi kinni panna ja magama jääda. Püsti seistes. Iseenesest oli ilus muuseum, ilusad maalid , kuid raske oli neid nautida kinnivajuvate silmade ja külmavärinatega. Siis pakiti meid bussi ja viidi kuhugi (magasin selle aja maha), kästi lipud välja võtta ja tehti pilti. Prantsuse nohik toppis oma lippu mulle näkku. Monitor tuli surnud lipukandjate juurde ja ütle, et kamoon, mida me oleme väsitavat teinud täna (2h muuseumis) ja eile (12h lennukis ja 2h Madridis, magama pisut enne 2-e), pluss veel enne seda öö bussis. Ja ajavahe. Ei, me pole üldse väsinud. Ja ega täna öösel ka magada ei saa, sest kõigepealt matkame u kuni kl 00.00ni, kui mitte kauem, ja siis magame suhtkoht tähtede all, sest telke me kaasa ei võta.




Museo del Prado


ONCE (Madridi puuetega inimeste keskuse) korvpallitiim.



Titiriterod enne matka meeleolu loomas.