5.juuli ehk vähe rahulikum päev

Tänane äratus oli erakordselt hiline – kl7. Ärkasin selle peale, et jahe hakkas. Tõmbasin fliisi peale, aga 10min pärast äratatigi meid juba päriselt. Ma hakkan juba immuunseks muutuma selle ruuporisse laulmise vastu, ei karga enam istuli esimese silbi peale, vaid magaks edasi, kui selle eest nii kõva peapesu ei saaks. Sõime, pesime hambaid ja nüüd oleme loodusteaduste muueseumis, mis on vist huvitavam kui kõik eelnevad kokku. Oleme seni käinud vaid ajaloomuuseumides ja koos giidiga, aga siin oleme omapäi, jee 
Täna peaks veel ees ootama 1 muuseum, 1 konverents ja kohtumine kuningaga, aga kuna kuningas on haige, ei tea, mis saab. Ehk näeme printsi vms :D
Ka patsitegijana kogun kuulsust – olen täna juba 3 inimesele patsid pähe teinud (+mina ise) ja isegi lõuna ei ole veel käes :D Aga sellega on hästi, sest mulle meeldib patse punuda.
Hm, ma joonistasin oma päeviku kaanele veekindla markeriga, nii et iga kord kui ma seda valesti käes hoian või seda kuidagi naha vastas hoian, saan ma mustri :D Esimene kord oli isegi veidi naljakas, nüüd tahaks selle maha saada. Tagasi laagrisse jõudes saime süüa (risoto ja kana – õhh, it’s not like we had it for the past 2 weeks), siis saime dušši võtta (külllm) ja seal samas duši all ka riideid pesta. Siis sõime Oreoid maapähklivõiga ja pakkisin oma koti ümber. Istusime pea tunnikese sõbudega murul ja nüüd ongi aeg konverentsi kuulata. Pärast seda saame ka oma meilid kätte, wiiiii!!! Ma nii ootan, loodame, et saan teistelt ka meile peale pere  Eelmine nädal oli nii tore, et Kadri mulle kirjutas.
SAIME MEILID KÄTTE! Esimesena lugesin kohe välja Leena nunnu stiili – nii tore  Pisarad tulid silma kohe. Sain veel meile Annult, K.A-lt ja M-L-lt ja issilt. Tore oli lugeda, see kord olid terved meilid vähemalt, thank god. Järgmine kord kui telefoni leian, helistan Leenale ka, igatsen teda juba : )
Homme ootab meid ees gran aventura 4h bussis. Loodame, et läheb lihtsalt ja ei ole ei sauna ega tornaadot peas (lootsin, et konditsioneeri on parajalt, mitte nii, et puhub juuksed peast minema või vastupidi ei ole üldse). Samuti muusika – raadio pannakse iga kord nii kõvasti mängima, nagu oleks tegu kurtide bussiga, buff, vastik : ( Muidu sai täna nalja – 2 konverentsi ja siis õhtusöök – oiiiii, kõigepealt 1.käiguks tomatipasta (ülekeenud, kuid siiski – PASTA!!!) ja teiseks veel hamburger, armas kodune.Väga-väga hea oli. Siis saime veel donut-virsiku ja krõpsu. Pärast seda tundsin, nagu oleks ära söönud hobuse, kaks lehma ja magustoiduks veel ühe kaamli. Kui Peruus tundus tegu olevat dieedilaagriga, siis siin võtame selle kõik tagasi ja veel natuke juurde ka. Ja VETT ON PIISAVALT, nüüd kui seda ka kraanist saaks, Peruus jõime päevi vana vett, millel oli puhastustablettidest kloorimaitse, võeh. Igal juhul on veel 1 matkavaba päev ja siis läheme jälle.Kind of awful. Nad võiksid matkad tühistada, mu kannanahad ei kannata rohkem ville välja. Ka on mu üks varbaküüs juba poolenisti sinine. Aga ma proovin uut attitude’i – ei virise, vaid kõnnin nii palju kui vähegi jaksan. Ja kui enam ei jaksa, siis lähen lõpuni ja siis kukun kokku. Tänan tähelepanu eest ja head ööd. Aa, üks asi veel – Sandral oli sünnipäev ja täna tegime talle siis sünnipäevapeokese – ta sai niiiii palju kommi ja muud head, et ma juba ootan oma sünnat  Siis on ka ruta juba peaaegu läbi ja saab koju kallikesi nägema. Praegu on jäänud veel täpselt 2 nädalat – nii igatsen juba teid, kullakesed!



Sõbrapilt laevaga



Mina ja mu patsitibud